Kutseõppekeskus kujundab haridusest rätsepatoodet 22. august Valdek Rohtma

Kutseõppekeskus kujundab haridusest rätsepatoodet

[Intervjuu Valgamaa Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaotsaga; Lõuna-Eesti Postimees 22.08.2022]

Sügisest võtab suletava Valga kaugõppegümnaasiumi rolli üle Valgamaa kutseõppekeskus. Asutuse direktori Margus Ojaotsa sõnul võib eeldada, et muutusega täiskasvanud õppijate hulk langeb, ent kooli ülesanne on õpilaste hirme leevendada ning pakkuda võimalikult paindlikku õppekorraldust.

Kuidas oleks korrektne öelda: üks kool pandi kinni ja teine tuli asemele?

Valga vallavolikogu otsusega lõpetatakse Valga kaugõppegümnaasiumi tegevus 31. augustist 2022. Valgamaa kutseõppekeskus kasutab õigust, mis tal juba mitu aastat on, ning alustab mittestatsionaarse põhihariduse ja keskhariduse andmist. Maakeeli võib öelda, et üks asutus pandi kinni ja teine pakub õppimisvõimalust edasi.

Kui see uudis teatavaks tuli, oli endine koolipere omajagu pettunud. Milline on olukord nüüdseks?

Iga muudatus toob kaasa selle, et keegi on poolt ja keegi vastu. Muutuste puhul on oluline, kuidas suudame neid ühiskonnale selgitada. Õpilasele sellega midagi ei muutu: ühes kohas pandi uksed kinni ja teises tehti lahti. Nii nagu eluski. Kooliuste sulgemisi ja lahtitegemisi on olnud varemgi ja tuleb ka edaspidi. Peaksime võtma seda rahulikult. Meie eesmärk on pakkuda konkurentsivõimelist haridust. On teada, et väljaspool Harjumaad ja Tartut õppurite arvud pigem kahanevad. Peame seda arvestades tegema muudatusi kogukonnale kõige valutumal viisil.

Kaugõppegümnaasiumi õpetajatel oli võimalus ka teie kooli kandideerida. Kui suur osa kooliperest on üle tulnud?

Praeguse seisuga me ei ole sealt koolist ühtegi inimest tööle võtnud. Ainult üks neist osales konkursil. See on arvatavasti inimeste valik. Võib-olla on põhjus ka selles, et seal töötanud pensioniealised inimesed mõtlesid, et enam suurt pööret ette ei võta.

Mõni õpetaja ametikoht, mis kutseõppe valdkonnas vähenes, tuli tagasi koos mittestatsionaarse õppe avamisega. Osa konkursse on veel käimas.

Oleme keskendunud õpilaste probleemide lahendamisele. Kogu selle asja eestvedaja on õppedirektor, kes sai teadlikult valitud üldhariduse taustaga. Tema ülesanne on koostada tunniplaan ja olla haridustehnoloogiliselt toeks õpilastele ning õpetajatele. Meeskonnas on ka sotsiaalpedagoog, kelle ülesanne on õpilasi toetada ja olla klassijuhataja.

Kas meeskond on muudatusega seoses suurenenud?

Õppedirektor oleks niikuinii uus tulnud, koos temaga on kaks täiesti uut ametikohta loodud. Mõni õpetaja ametikoht, mis kutseõppe valdkonnas vähenes, tuli tagasi koos mittestatsionaarse õppe avamisega. Osa konkursse on veel käimas.

Kui palju on koolis praegu õpilasi ja kui palju neid lisandub?

Kutseõppes oli meil 550 õpilast, sealhulgas kutsekeskhariduses umbes 150. Valgamaa kaugõppegümnaasiumis oli 120 õpilast, nendest 90–95 olid e-õppes ja 20–25 kontaktõppes. Viiskümmend olid Valga kandist ja ülejäänud mujalt. Oleme seadnud eesmärgiks, et esimesel aastal saavad kõik Valga lähiümbruse inimesed siin haridusteed jätkata. Kui see toimima hakkab, hakkame mõtlema sellele, nagu kaugõppegümnaasium targalt tegutses, et võtta mujalt õppureid.

Kui palju uutest õpilastest peaks hakkama kohal käima ja kui palju olema e-õppel?

Lähtume õpilase vajadustest. Teeme koostööd ka digiõpet pakkuvate Digiõpsi ja Edumusega. Oleme IT-vahendeid juurde muretsenud; töökohtade moderniseerimine on käsil, et tehnilised võimalused oleks head.

Kas õpilaste vastuvõtt veel käib?

Täna-homme (eelmine kolmapäev-neljapäev – toim) on suur vestluste voor, esimese lukkupaneku teeme 1. septembri seisuga. Aga kui õppija tahab tulla, on meil nagu Mauruse kool: alati ootame õppijat, püüame leida lahenduse, kuidas ta saaks oma haridusteed jätkata.

Oleme harjunud ostma valmisriideid ja saame need standardmõõdus, mis paljudele inimestele sobib. Aga mõni ütleb, et küllap hakkab siit või sealt lotendama, varrukad või püksisääred on pikad. Standardse mittestatsionaarse õppe püüame kujundada konkreetsele õppijale sobivaks, teha standardtootest rätsepatoote.

Kas riiklik õppekava ei sea sellele piire?

See on õppetöö korralduse küsimus. Ülikond jääb ülikonnaks, aga riiklik õppekava võimaldab muuta seda, kui palju on kontakttunde, kui palju e-õpet. Kas teeme õppe õhtupoolikul või nädalavahetusel, kuidas töö ja elu võimaldab. Üldjuhul inimene, kes tahab tulla mittestatsionaarsesse õppesse, on tavalisel tööajal hõivatud. On võimalik tulla ka üksikaineid õppima, kui tahta ennast ette valmistada riigieksamiteks.

Kui palju mittestatsionaarsesse õppesse kandideerijaid on?

Praeguse seisuga neljakümne ringis.

Tähendab see, et kaks kolmandikku on kuhugi kadunud?

Nad ei tule üle, vaid astuvad siia uuesti õppima. Ma ei oska kommenteerida, kas nad tulevad üle siit koolist või mujalt. Eelmisel aastal olid seal ka lõpetajad. Teame, et täiskasvanud õppija teeb väga palju oma valikuid just augusti viimasel ja septembri esimesel nädalal, kui vaatab, et oma laps on juba kooli läinud, järsku peaks ka ise kooli minema ja kas töörütm seda võimaldab.

Oleme valmis selleks, et õpilasi on natuke vähem. Mujal Eestis on kogemus samuti näidanud, et selliste muudatustega kaasneb õpilaste arvus tagasilööke. Kindlasti on inimestel mingid hirmud, meie ülesanne on need maha võtta.