Kool pole tunnel, õppimine muutub aina paindlikumaks 16. august Valgamaa Kutseõppekeskus
Airi Illak, Valgamaa Kutseõppekeskuse kaugõppe logistik
Üha rohkem inimesi leiab võimaluse pooleli jäänud haridustee jätkamiseks või täiendõppeks ning seda vanusest või elukorraldusest sõltumatult. Põhjuseks pole mitte ainult see, et lõputunnistus on kasuks tööturul, vaid õppimisest on saanud elu normaalne osa igas elukaare punktis.
Kunagi võis ehk haridust tõesti käsitleda tunnelina, kuhu laps koolitee alguses sisse astus, et sealt teatud hulk aastaid hiljem uuesti välja astuda. Misjärel oli ta valmis alustama oma teekonda karjääritunnelis. Tänapäevane maailm on aga liiga kiires muutumises, et võiksime õpiteekonnast mõelda kui tunnelist, millel on algus ja lõpp. Uusi teadmisi on vaja igas eluetapis, mistõttu muutub ka haridus aina paindlikumaks. Me ei eelda enam, et inimene tegeleb ainult õppimise või ainult tööl käimisega, vaid seda, et ta ühendab oma enesearengu teel mõlemad suunad.
Kuigi trend aina innukama õppimise suunas on ilmselge, pole Eestis Statistikaameti andmetel 2022. aasta seisuga endiselt keskharidust koguni 72 100 inimesel vanuses 25-64 eluaastat. Eriti murettekitav on see, et õpingud katkevad noores eas, mistõttu võib madalama haridustasemega inimeste osakaal ühiskonnas kasvada. Kui täiskasvanud leiavad hõlpsamini tagasitee kooli, on 18-24-aastaste mitteõppivate noorte osakaal juba viimased kümme aastat püsinud ligi 11% juures.
Valgamaa Kutseõppekeskuses näeme oma igapäevatöös, miks noored koolisüsteemist välja langevad ning miks neil on raske õpinguid jätkata. Põhjused on ilmselged – elu tuleb vahele. Naiste koolitee katkeb sagedasti perekonna loomisel ja laste sünni järgselt, meeste puhul mängib rolli ka töökoormus. Ning võimalusi elu ja kooli ühendamiseks tavapärane üldharidussüsteem just palju ei paku.
Meie aga usume, et õppimine on elu loomulik osa ning kellegi haridustee ei tohiks katkeda seetõttu, et õpingute kõrvalt nõuavad tähelepanu ka elu muud aspektid. Seepärast oleme otsustanud tagada nii noortele kui täiskasvanutele paindlikud ning nende vajadustele vastavad võimalused põhi- ja keskhariduse omandamiseks.
Valgamaa Kutseõppekeskuses aasta tagasi käivitatud „Videviku Akadeemia“ on esimese hooaja lõpetanud ning nüüd on meil võimalik teha kokkuvõtteid ning järeldusi. Kõige olulisema tulemusena nägime uue õppesuuna puhul just seda, kuivõrd oluline on õppuritele hariduse kättesaadavus ja paindlikkus ning võimalus ühendada õppimine muude tegevuste ning kohustustega.
Viimast tõestas nii uue õppesuuna suur populaarsus (üldharidussuunal õppis juba esimesel aastal ligi 80 õpilast) kui see, et meie õppekorraldus ning koolikeskkond võeti õppurite poolt hästi omaks ning seda tõsteti esile. On ju enesestmõistetav, et noor ema, kes on lapsega kodus, hindab kõrgelt võimalust liituda koolitunniga kodust videoülekande vahendusel. Nii on tal võimalik ühtaegu täita nii emarolli kui osaleda õppetöös.
Väga oluliseks osutus ka meie individuaalne lähenemine igale õppijale ning isikliku õpiteekonna kaardistamine. See tähendab, et õpilasel on võimalik oma kooliteed jätkata täpselt sealt, kus see vähem või rohkem aega tagasi pooleli jäi ning läbida vajalikud kursused omas tempos ning sobiva ajagraafiku alusel. Olgu siis koolis kohapeal tundides osaledes või e-õppena, nagu eelmainitud näite puhul.
Suhtlust ja sidet kooliga aitab hoida kursuse juhendada, kes ühtlasi kannab ka sotsiaalpedagoogi rolli. Konsultatsioonid ja nõustamine olid õppijatele suureks lisaväärtuseks, aidates vähendada probleemide kuhjumist, koolipelguse kujunemist ning nende tagajärjel väljalangemist. Kui kool on mõistev ja toetav ning julgustab õpilasi jagama neid väljakutseid, mida õppetöö ja elu ühildamine neile seab, on edumäär suurem.
Haridustee katkemisel on alati põhjus ning kool saab aidata neid põhjusi ületada. Meie jaoks on suur võit, kui näiteks ärevushäirega noor tunnistab, et tihedast suhtlusest kooliga on talle abi ning nüüd julgeb ta juba e-tunnis kaamera käima lülitada või koguni sõna võtta. Märgiline on seegi, et möödunud õppeaastal nägi ilmavalgust ka Videviku Akadeemia kursuse esimene beebi. Niisiis on toetava keskkonna puhul võimalik isegi lapse sündi õpingutega ühildada.
Videviku Akadeemia populaarsuse kõrval on ehk veelgi olulisem see, et meie õpilastes kujuneb soov tulevikus edasi õppida. Koguni 70% üldharidussuuna õpilastest plaanib peale kooli lõpetamist õpinguid jätkata, olgu siis kutseõppes või ülikoolis. Positiivne koolikogemus avardab noorte maailmatunnetust, annab usu endasse ja oma võimetesse. Nad ei omanda mitte ainult kooliprogrammi teadmisi, vaid vajalikud sotsiaalsed oskused, võime ennast juhtida ja aega planeerida ning julguse ja iseseisvuse. Nii on kõik järgmised väljakutsed, mida elu neile esitab, juba tunduvalt lihtsamad.
Keda me õppima ootame? Lühike vastus on – kõiki! Eelmisel aastal oli Videviku Akadeemias õppija keskmine vanus 38 aastast, kusjuures noorim õppija oli 19-aastane ning vanim 51- aastane. Seega vanus tõesti ei loe, nagu ei loe ka see, millal või mis põhjusel on õpingud varem pooleli jäänud. Näiteks osales põhikooli astme õppes rohkem täiskasvanud õppijaid, samas kui gümnaasiumiastmes koolitasime pigem noori, kes tulid meie juurde mõnest teisest koolist. Mida need inimesed jagavad on lihtne mõistmine – õppimisest on kasu. Alati ja igas mõttes.
Airi Illak, Valgamaa Kutseõppekeskuse kaugõppe logistik
Üha rohkem inimesi leiab võimaluse pooleli jäänud haridustee jätkamiseks või täiendõppeks ning seda vanusest või elukorraldusest sõltumatult. Põhjuseks pole mitte ainult see, et lõputunnistus on kasuks tööturul, vaid õppimisest on saanud elu normaalne osa igas elukaare punktis.
Kunagi võis ehk haridust tõesti käsitleda tunnelina, kuhu laps koolitee alguses sisse astus, et sealt teatud hulk aastaid hiljem uuesti välja astuda. Misjärel oli ta valmis alustama oma teekonda karjääritunnelis. Tänapäevane maailm on aga liiga kiires muutumises, et võiksime õpiteekonnast mõelda kui tunnelist, millel on algus ja lõpp. Uusi teadmisi on vaja igas eluetapis, mistõttu muutub ka haridus aina paindlikumaks. Me ei eelda enam, et inimene tegeleb ainult õppimise või ainult tööl käimisega, vaid seda, et ta ühendab oma enesearengu teel mõlemad suunad.
Kuigi trend aina innukama õppimise suunas on ilmselge, pole Eestis Statistikaameti andmetel 2022. aasta seisuga endiselt keskharidust koguni 72 100 inimesel vanuses 25-64 eluaastat. Eriti murettekitav on see, et õpingud katkevad noores eas, mistõttu võib madalama haridustasemega inimeste osakaal ühiskonnas kasvada. Kui täiskasvanud leiavad hõlpsamini tagasitee kooli, on 18-24-aastaste mitteõppivate noorte osakaal juba viimased kümme aastat püsinud ligi 11% juures.
Valgamaa Kutseõppekeskuses näeme oma igapäevatöös, miks noored koolisüsteemist välja langevad ning miks neil on raske õpinguid jätkata. Põhjused on ilmselged – elu tuleb vahele. Naiste koolitee katkeb sagedasti perekonna loomisel ja laste sünni järgselt, meeste puhul mängib rolli ka töökoormus. Ning võimalusi elu ja kooli ühendamiseks tavapärane üldharidussüsteem just palju ei paku.
Meie aga usume, et õppimine on elu loomulik osa ning kellegi haridustee ei tohiks katkeda seetõttu, et õpingute kõrvalt nõuavad tähelepanu ka elu muud aspektid. Seepärast oleme otsustanud tagada nii noortele kui täiskasvanutele paindlikud ning nende vajadustele vastavad võimalused põhi- ja keskhariduse omandamiseks.
Valgamaa Kutseõppekeskuses aasta tagasi käivitatud „Videviku Akadeemia“ on esimese hooaja lõpetanud ning nüüd on meil võimalik teha kokkuvõtteid ning järeldusi. Kõige olulisema tulemusena nägime uue õppesuuna puhul just seda, kuivõrd oluline on õppuritele hariduse kättesaadavus ja paindlikkus ning võimalus ühendada õppimine muude tegevuste ning kohustustega.
Viimast tõestas nii uue õppesuuna suur populaarsus (üldharidussuunal õppis juba esimesel aastal ligi 80 õpilast) kui see, et meie õppekorraldus ning koolikeskkond võeti õppurite poolt hästi omaks ning seda tõsteti esile. On ju enesestmõistetav, et noor ema, kes on lapsega kodus, hindab kõrgelt võimalust liituda koolitunniga kodust videoülekande vahendusel. Nii on tal võimalik ühtaegu täita nii emarolli kui osaleda õppetöös.
Väga oluliseks osutus ka meie individuaalne lähenemine igale õppijale ning isikliku õpiteekonna kaardistamine. See tähendab, et õpilasel on võimalik oma kooliteed jätkata täpselt sealt, kus see vähem või rohkem aega tagasi pooleli jäi ning läbida vajalikud kursused omas tempos ning sobiva ajagraafiku alusel. Olgu siis koolis kohapeal tundides osaledes või e-õppena, nagu eelmainitud näite puhul.
Suhtlust ja sidet kooliga aitab hoida kursuse juhendada, kes ühtlasi kannab ka sotsiaalpedagoogi rolli. Konsultatsioonid ja nõustamine olid õppijatele suureks lisaväärtuseks, aidates vähendada probleemide kuhjumist, koolipelguse kujunemist ning nende tagajärjel väljalangemist. Kui kool on mõistev ja toetav ning julgustab õpilasi jagama neid väljakutseid, mida õppetöö ja elu ühildamine neile seab, on edumäär suurem.
Haridustee katkemisel on alati põhjus ning kool saab aidata neid põhjusi ületada. Meie jaoks on suur võit, kui näiteks ärevushäirega noor tunnistab, et tihedast suhtlusest kooliga on talle abi ning nüüd julgeb ta juba e-tunnis kaamera käima lülitada või koguni sõna võtta. Märgiline on seegi, et möödunud õppeaastal nägi ilmavalgust ka Videviku Akadeemia kursuse esimene beebi. Niisiis on toetava keskkonna puhul võimalik isegi lapse sündi õpingutega ühildada.
Videviku Akadeemia populaarsuse kõrval on ehk veelgi olulisem see, et meie õpilastes kujuneb soov tulevikus edasi õppida. Koguni 70% üldharidussuuna õpilastest plaanib peale kooli lõpetamist õpinguid jätkata, olgu siis kutseõppes või ülikoolis. Positiivne koolikogemus avardab noorte maailmatunnetust, annab usu endasse ja oma võimetesse. Nad ei omanda mitte ainult kooliprogrammi teadmisi, vaid vajalikud sotsiaalsed oskused, võime ennast juhtida ja aega planeerida ning julguse ja iseseisvuse. Nii on kõik järgmised väljakutsed, mida elu neile esitab, juba tunduvalt lihtsamad.
Keda me õppima ootame? Lühike vastus on – kõiki! Eelmisel aastal oli Videviku Akadeemias õppija keskmine vanus 38 aastast, kusjuures noorim õppija oli 19-aastane ning vanim 51- aastane. Seega vanus tõesti ei loe, nagu ei loe ka see, millal või mis põhjusel on õpingud varem pooleli jäänud. Näiteks osales põhikooli astme õppes rohkem täiskasvanud õppijaid, samas kui gümnaasiumiastmes koolitasime pigem noori, kes tulid meie juurde mõnest teisest koolist. Mida need inimesed jagavad on lihtne mõistmine – õppimisest on kasu. Alati ja igas mõttes.
