Õpilase Egne Türgi praktika tagasiside - Valgamaa Kutseõppekeskus
Minu kogemus Erasmus+ välispraktikast
Hoolimata sellest, et välispraktika peamiseks eesmärgiks on selle elluviijate poolt ilmselgelt õpilaste arendamine nende tulevase töö ja elu jaoks, saab kuuks ajaks välisriiki jõudes ruttu selgeks, et suuremad eesmärgid on alati isiklikumad. Mina olen täiskasvanud inimene, vabatahtlikult võetud kohustusega hoolitseda enda pere eest, seega minu isiklik arvamus välispraktikast on kindlasti erinev vaevu täisealiste keskkooli/kutsekooli õpilaste omast. Kuid siiski oleme me kõik omaette isiksused, keda ajendavad sarnased põhjused. Ja võib ehk isegi väita, et tulemused ei ole nii väga erinevad.
Ma elasin ühe kuu Türgis, Ankara eeslinnas Gölbacis, töötades viis päeva nädalas bussisõidu kaugusel asuva haigla hooldusosakonnas. Ja kuigi on vähe otseseid igapäeva tööks sobivaid teadmisi ja kogemusi, mida võtsin enda praktikalt kaasa, saadab see praktika mind minu töös ja ehk ka minu elus veel pikalt.
Olles kultuuris ja ühiskonnas, millel on täiesti erinev arusaam inimeste hooldamisest ja oma pere eest hoolitsemisest, on jätnud minu sisse kustumatu mulje. Enda töös tegevusjuhendaja ja hooldajana ei ole ma iial kujutanud ette, et on olemas riik, kus perekonnaliikmed peavad enda vankumatuks kohustuseks ja isegi auasjaks hoolitseda enda vanaks või haigeks jäänud perekonnaliikme eest. Ja hoolimata sellest, et neil puudub selleks igasugune väljaõpe on imetlusväärne nende leidlikkus ja oskus nii kindlameelselt näha vaeva, et hooldust vajav inimene nende peres saaks parima kohtlemise osaliseks.
Aga nii nagu on meie süsteemil oma limiidid ja piirid, on sama ka neil.
Nii nagu meie hooldussüsteem on piiritletud sellega, kui palju suudavad ja tahavad teha meie klientide eest hoolitsevad asutused ja töötajad, on nende süsteem, täpsemalt see osa, mida mina nägin, kahjuks piiritletud sellega, mida suudavad teha omakesed.
Nagu ma ütlesin, praktiseerides sellises süsteemis ehk ei õpetanud mulle juurde palju praktilisi oskusi, kuid nägin ma esimest korda enda elus (sotsiaalhoolekande süsteemi mõttes) ühe mündi kahte metafoorilist külge.
Ja kuna igal poolel on alati nii positiivseid kui negatiivseid külgi, siis saan nüüd, kasutades enda välispraktikal saadud kogemust, vaadata oma tööd uue pilguga ja reaalsemalt hinnata kõike seda, mis on hooldajana ja tegevusjuhendajana olnud minu ümber siiani.
Ma saan vaadata enda tööd laiemalt ja mitte näha vaid probleeme või võimalusi, mida pakub meie ümber olev süsteem täna. Aga ma suudan näha ka võimalusi, mis parandaksid meie hoolealuste elu ja kogemust meie klientidena. Võimalusi, mida ma ei märganud enne, kui osalesin Erasmus+ välispraktikal.
Egne Talvik
- aasta välispraktika tänulik osaleja