Kutsehariduse ajaloost Valgamaal

Valgamaa Kutseharidus 110

Ettekanne Valgamaa Kutseõppekeskuses 19. augustil 2016
Priit Riemann, Valga Muuseumi teadur
Lugupeetud vilistlased, endised ja praegused õpetajad, külalised! Sel aastal täitub 110 aastat kutsehariduse andmisest Valgamaal. Selle tähtsa sündmuse puhul annan väikese ülevaate kutsehariduse andmisest Valgamaal viimase 110 aasta jooksul.
Käesoleva ettekande koostamisel olen kasutanud peamiselt Valga Muuseumis olevaid materjale, lisaks oli suureks abiks Valga Gümnaasiumi õpilaste Marju Pai ja Jane Sisaski 2007. aastal valminud kodu-uurimustöö „Kutseharidus Valgas“ (juhendaja:Vikki Pennonen).
20. sajandi algul oli Valga üks kiiremini kasvavaid tööstuslinnu Eestis. Valga õitseng sai alguse seoses tema saamisega raudteede sõlmpuntktiks 1889.a kui valmis ajalooline punastest tellistest jaamahoone Walk I. Valgast sai mööda laiarööpmelist raudteed sõita 3 suunda: Riiga, Tartusse (sealt edasi Peterburi ja Tallinna) ja Pihkvasse. Hiljem lisandusid kitsarööpmelised haruteed Pärnu ja Marienburgi (Aluksne) suunal. Kui 19. saj keskel elas Valgas napilt 4000-5000 inimest, siis sajandivahetuseks (aastaks 1900) oli see tõusnud juba 11 000-le ja tõus jätkus veel 20 saj algulgi. Eriti kasvas eestlaste osakaal linna elanikkonnas. Kui 19. saj keskel oli Valga veel pigem läti-saksa linn ja eestlased olid arvukuselt alles kolmandaks rahvusrühmaks, siis 20. saj alguseks elas eestlasi-lätlasi juba võrdselt, sakslaste osakaal oli see-eest pidevas languses.
Kuna linna arenedes vajati siinsetes ettevõtetes rohkesti vajalike oskusetega töölisi, kerkis esile vajadus rajada Valga linna vastav kutsekool (seda terminit tol ajal veel muidugi ei kasutatud). Nii jõutigi 1906.a M. J. Alksnise Valga Neljaklassilise Poeglaste Erakaubanduskooli asutamiseni. Kooli asutajaks oli Mārtinš Alksnis. 1907. aastal ta haigestus tuberkuloosi ja suri. Ta on maetud Luke kalmistule. Varem oli ta olnud õpetaja ühes Peterburi kaubanduskoolis. Pärast Martinsi surma võttis kooli juhtimise üle tema abikaasa Emma Alksnis, seejärel Andres Kamsen. Õpetajateks olid teiste hulgas lätlased Jānis Lapinš ja Karlis Ozolinš ning eestlased Pullisaar ja Kamsen. Koolis õppisid nii eestlased kui lätlased. Kool eksisteeris kuni 1914. aastani. Kool asus aadressil Uus tn 14, kaupmees Galkini ehitatud majas. Tegu oli kaubandus- ja tööstusministeeriumile alluva erakooliga. Rahalist abi saadi Õpetajate Seltsist. Jaan Saarmäe andmetel oli õppemaks 60-75 rbl aastas. Koolis valmistati ette arveametnikke ja kantseleiametnikke. 1914. aastal evakueerus kool sõja tõttu Taškenti.
Alksnise kooli põhikiri aastast 1906 on olemas Valga Muuseumi kogudes ja tooksin siinkohal välja mõned nopped antud dokumendist:
• 4-klassiline erakaubanduskool Valga linnas on mõeldud ette valmistama ametnikke töötama kaubandus- ja tööstusettevõtete teenistuses;
• Täiskursus koolis kestis 4 aastat 8 semestriga;
• Avati ka ettevalmistusklass kooli esimesse klassi astumiseks kestvusega 2 trimestrit;
• Koolis õpetati järgmisi õppeaineid: usuõpetus, vene keel ja kirjandus, saksa keel, prantsuse keel, raamatupidamine, kaubanduse alused, aritmeetika, kaubanduslik aritmeetika, matemaatika, ajalugu, geograafia, kaubandus(majandus)geograafia, kaubatundmine, looduslugu(õpetus), keemia ja füüsika, äriline kirjavahetus, kalligraafia ja joonistamine, soovijatele eesti ja läti keel;
• Lisaks kohustuslikele õppeainetele oli soovijatel võimalik õppida veel teisi võõrkeeli, joonestamist, laulmist ja gümnastikat (võimlemist);
• Õppetöö koolis kestis 16. augustist kuni 1. juunini, välja arvatud pühapäevadel ja riigipühadel ja talvisel koolivaheajal;
• Kooli võeti vastu õpilasi vaatamata seisusele ja usutunnistusele (siiski oli piirang juutidele, keda ei tohtinud koolis olla üle 10% kooli õpilaste koguarvust). Kui koolisoovijaid oli rohkem kui koolis kohti, siis eelistatud on valga linna sisse kirjutatud õpilased;
• Kaubanduskooli esimesse klassi võeti vastu õpilasi vanuses 11-15, kes olid lõpetanud vähemalt kaheklassilise vallakooli;
• Ettevalmistusklassi võeti vastu õpilasi vanuses 9-13 eluaastat;
• Õpilaste arv ühes klassis ei tohtinud ületada 40 õpilast;
• Kooli õppemaksu suuruse üle otsustas tööstus- ja kaubandusministeerium, kellele kool ka allus.

Õpetajate Seltsi Poeg- ja Tütarlaste Kaubanduskool. Tegutses aastail 1912 – 1917. Kool rajati sisetülide tõttu Alksnise koolist lahkunud õpetajate poolt Vene kaubandusministrile alluva era-kaubanduskoolina. Kool asus aadressil Vee tn 1 (punane kivimaja). Õpiaeg koolis oli 4 aastat. Kooli lõpetanud said raamatupidaja kutse. Õpilste hulgas oli nii eestlasi kui lätlasi, nii poisse kui tüdrukuid. Õpetus oli vene keeles. Ainult usuõpetuse tund oli rahvuskeeles. Kooli juhatajaks oli lätlane Robeznieks, endine Vene Senati kaubanduse ja raamatupidamise ekspert. Ta oli vali ja nõudlik. Puhtus oli koolis piinlik. Vähima kriipsu pärast koolipingil anti see uuesti poleerida. Koolivihikus ei tohtinud olla ühtegi tindiplekki ega mahakriipsutamist.
1914. aastal avati linnavalitsuse poolt vastu linnaparki kahekordsesse kivihoonesse kommertskool (praegu asub hoones hotell „Metsis“), mille direktoriks sai Valga tuntud koolimees Tõnis Grünberg (hiljem sai temast Valga Poeglaste Gümnaasiumi direktor). Teiste hulgas oli seal õpetajaks ka Ernst Enno. Sõja tõttu evakueerus kool 1917.a Venemaale, Armaviri. 1918.a kool suleti.
Tööstuskool. Valga Tööstuskool avati Kampmanni majas Sepa tn 13 (praeguse õmblusvabriku hoone kohal) alumisel korrusel 1925. a. Seal asusid õppeklassid. Raua- ja puutööosakonnad olid väikeses õuemajas. Kampmanni maja II korrusel asus tollal juudi sünagoog. Teoreetilised tunnid toimusid teiste koolide juures (tütarlaste ja poeglaste gümnaasiumis). 1928. aastal lõpetas esimene lend. Juba 1926. a kolis kool uutesse ruumidesse Puiestee tänavale, hoonesse, kus tänapäeval asub Valga politsei). Sinna asus puutööosakond. Metallitöö osakond asus Aia ja Mesipuu tn nurgal (sellel krundil asub tänapäeval Valga saun). Koolitöö oli jagatud järgmiselt:
1) praktilised tunnid – 5 täistundi 6 korda nädalas
2) teoreetilised tunnid – 4-5 akadeemilist tundi 5 korda nädalas

Suurimad tellimused, mida täitis metallitöö osakond aastatel 1925-1928:
1) vormileiva vormid sõjaväele
2) raudtorust voodid Valga vaestemajale
3) raudtee mootordresiin-tõld ehitatud Fordi automootori, käigukasti ja diferentsiaali osade baasil
4) tuletõrjeauto veepaagiga ja mootoripumbaga veoauto Chevrolet raamile
Kooli direktoriks oli masinaehituse insener Rudolf Johanson. 1930. a nimetati kool ümber Valga Tööstuskeskkooliks. 1934. a valiti uueks direktoriks Aleksander Jomm. Kool tegutses ka Saksa okupatsiooni ajal (II maailmasõja ajal).

1935. a asutati Valga linna eraldi kaubanduskool – ainukese sellelaadse koolina Lõuna – Eestis. 1937.a kujundati kool ümber kaubanduskeskkooliks, mis pidi kaasa tooma senise kaubanduskooli järk-järgulise likvideerimise. Kui kaubanduskool oli kolmeaastase õpiajaga ja ei võimaldanud selle lõpetajatel ilma täiendavate eksamiteta oma haridusteed kõrgemates õppeasutustes jätkata, siis 4- aastase õpiajaga kaubanduskeskkooli lõpetajad said õiguse oma õpinguid kas gümnaasiumides ja seejärel ülikoolides jätkata. Kaubanduskeskkooli lõpetanud said õiguse pärast vastavate kutseeksamite sooritamist kutse majanduslikul alal tegutsemiseks (nt õppinud kaupleja, majandusametnik). Kõrgema astme majanduskooli lõpetanud (kommertskool nt) said taotleda büroojuhi ja ärijuhi kutset. Valga Erakaubanduskooli ja Erakaubanduskeskkooli juhatajaks oli Aleksander Raudsepp. 1937/38 õa õppis kahes mainitud koolis kokku 130 õpilast, neist poeglapsi 45 ja tütarlapsi 85. Õpilaste vanus kõikus 13 ja 19 vahel. Kool oli tasuline, aastase õppemaksuga 50 krooni. Koolid asusid Valgas, Kuperjanovi tn 10, ühises majas Valga Ühisgümnaasiumiga.

1930. aastal rajati eraldi naiskutsekool, mis esialgu asus aadressil Poska tn 29 (praegune E. Enno tn). Juba järgmisel aastal kolis kool Kesk tänavale (Kesk 3, praegune Kesk 22). Kool suleti 1944. a. ja reorganiseeriti Käsitöötehnikumiks ning ühendati aasta hiljem Kaubandustehnikumiga. Kutsekooli esimene juhataja oli Angelina Simson. Koolis oli 2 klassi: õmblus- ja kudumisklass.

1944. a sügisel alustas Tütarlaste Gümnaasiumi hoones („Marta Pärna majas“), Vabaduse 13, tegevust Valga Majandustehnikum. Hiljem muutis kool mitu korda oma nime:
Valga Majandustehnikum 1944 – 1946
Valga Arve- ja Tööstustehnikum 1946 – 1948
Valga Arve-plaanindustehnikum 1949 – 1955
Valga Statistikatehnikum 1955 – 1958
Tehnikum kujunes välja aastatel 1944 – 1948. Esimestel õppeaastatel olid ülekaalus kodumajapidamise ja kergetööstusega seotud erialad: kodundus, rõivaste konstrueerimine ja modelleerimine ning dekoratiivkudumine. Hiljem lisandusid raamatupidamise ja tööstuse planeemise erialad, samuti tööstusliku ja tsiviilehituse ja ehitusmaterjalide tootmisega seotud erialad. Õpilaste arv püsis keskmiselt 256-275 vahel. Igal kevadel lõpetas 50-80 keskharidusega noort spetsialisti. 1950. a kolis kool aadressile Kesk 22 (praeguse Valga Muusikakooli hoone), kuhu kool vaevalt ära mahtus. Direktoriks sai Karl Lõhmus.
Tehnikumi lõpetajad suunati enamasti tööle tööstusettevõtetesse, mõned ka oblastite ja rajoonide täitevkomiteedesse.
1955.a anti tehnikum ENSV Haridusministeeriumi alluvusest NSVL Statistika Keskvalitsuse alluvusse. Kool nimetati ümber Valga Statistikatehnikumiks. Muutusid ka õpetatavad erialad – tööstuse planeerijate ja raamatupidajate asemel hakati välja õpetama statistikuid. Kokku lõpetas aastail 1955 – 1958 139 statistikut. 2. märtsil 1958 lõpetas aga tehnikum töö.
Aastatel 1958-1984 Valgas kutseharidust andvat kooli ei olnudki.1980. aastate algul tekkis aga Valga partei rajoonikomitee esimesel sekretäril Vello Vilimaal mõte, et Valga vajaks siiski oma kutsekooli. Paljud noored, kes lõpetasid Valgas põhikooli, siirdusid teistesse kutsekoolidesse üle Eesti ega pöördunud enam Valgamaale tagasi. Tehti ettepanek sulgeda linna väikseim põhikool ja majutada selle ruumidesse kutsekool. Väiksemaks osutus Valga I 8-klassiline kool. Otsus Valga Kutsekooli rajamiseks kinnitati 21. märtsil 1984. Esialgu oli kavas avada remondilukksepa eriala 30 õpilasega ja masinõmbleja eriala (viimane vene õppekeelega), samuti 30 õpilasele. Valga Kutsekeskkool nr 46 avati 1. sept 1984 Lembitu tänava koolihoones. Avaaktusele oli kohale tulnud vaid 12 õpilast ( 6 õpilast lukksepa erialale ja 6 õmbleja erialale), novembriks kasvas see siiski 38 õpilaseni. Direktoriks määrati August Ambos, kes varasemalt oli olnud likvideeritud Valga I 8-klassilise kooli direktor.
Esimestel õppeaastatel oli puudus nii õppematerjalidest, puudusid õppeprogrammid, õppetöökojad koos vajaliku varustusega jne jne. Aegamööda aga olukord paranes. Peagi leiti koolile ka baasettevõtted: Valga Autobaas ja „Baltika“ Valga Õmblusvabrik, hiljem lisandus ka mööblivabrik. Kasvas õpilaste arv, samuti õpetatavate erialade arv.
1986. a kinnitati Valga Kutsekooli uueks direktoriks Viktor Lääts, 1990. aastast juhtis kooli Mall Lilleleht. 1999-2004 oli kooli direktoriks Mati Salundi, 2004 – 2013 Laur Speek ja alates 2014. aastast Margus Ojaots.
1. sept 1987 toodi kutsekool üle senise Valga Õhtukooli hoonesse aadressiga Kuperjanovi 64 (praegu asub siin hotell „Metsis“). 2000. aasta sügisest kolis kool nüüd juba Valgamaa Kutseõppekeskuse nime all (viimane moodustati 1999.a Valga Kutsekooli ja Helme kutsekooli liitmisel) tagasi Lembitu tänava koolihoonesse, kus ta asus kuni uue moodsa õppehoone valmimiseni 2011. a septembris.
Tänasel päeval on Valgamaa Kutseõppekeskus igati kaasaegne ja kvaliteetset kutseharidust pakkuv kutsekool. Palju õnne kõigile, kes on selle kooli ajalooga seotud, kes on siin õppinud, kes õpivad, kes on õpetanud ja kes õpetavad praegu! Ja suuri kordaminekuid edaspidiseks!

Meie kontaktid

Õppeosakond (+372) 766 3222

Täiskasvanute koolituskeskus (+372) 530 08085 koolitus@vkok.ee

Õpilaskodu (+372) 767 0137

Valgamaa Kutseõppekeskus Loode 3, Valga 68206 (+372) 766 8575 info@vkok.ee